Prügi sorteerimine on jäänud segaseks? Siit leiad kiired vastused!

Millist prügi on kõige olulisem sorteerida? Miks prügikast kontorilaua all on minevik? Kuidas prügi sorteerides rohkem raha kokku hoida? Kõigile neile ja paljudele teistele jäätmete sorteerimist puudutavatele küsimustele leiad just siit kiired ja lihtsad vastused, sest Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse spetsialist Liina Kanarbik selgitab, miks, kuidas ja mida sorteerida.

Kui keegi veel ei sorteeri prügi, siis mis on need baasteadmised, mida ta võiks endale selgeks teha?
Elanike tekitatud jäätmed võib ümmarguselt jagada kolmeks: 1/3 biojäätmed, 1/3 pakendid ja 1/3 kõik muu. Kõige tähtsam on liigiti koguda biojäätmeid, sest visates need segaolmejäätmete hulka, rikuvad need ära kõik muu kogutud prügi ning nii ei saa jäätmeid ringlusse suunata.

Biojäätmed on köögi- ja sööklajäätmed ehk nn toidujäätmed, mis köögis tekivad (koored, vana toit, salvrätid jm), ning aia- ja haljastusjäätmed ehk lehed, muru jm.

Pakend on see, mis on millegi ümber, mille sisse on midagi pakendatud. See võib olla näiteks plastist, metallist, klaasist, papist. Avalikes pakendipunktides on olemas kolm konteinerit: plast + metallpakend + joogikartong ehk tetra; klaaspakend; paber + papp-pakend.

Plastpakendite alla kuuluvad kõik kilekotid, leiva-saiakotid, juustu-singipakendid, kuivainete kilepakendid, krõpsupakid, šampoonipudelid jne ehk siis enamik kaupa on pakendatud plastpakendisse. Metallpakendid on näiteks konservikarbid ja klaaspakendid klaaspurgid. Papp-pakendid on kõik papist karbid, näiteks ümber hambapasta, riisipaki jne.

Oluline on teada, et pakend peab olema nii puhas, et ta ei määriks kõrval olevat pakendit. Kui süüa jogurtitops korralikult tühjaks, siis see ongi tühi pakend ja kõlbab pakendimahutisse. Kui pakendis on veel midagi sees, tuleb sinna panna natuke vett ning see ära loputada, siis kõlbab see panna pakendimahutisse. Pakendimahutisse tuleb visata kõik pakendiga kaasas olev – sildid, kaaned, klambrid jms.

Veel üks tähtis mõiste on pandipakend. See on tagatisega pandimärgisega pakend (plast + metall + klaaspudel). See on kõigile tuttav. Vanapaberi alla saame liigitada ajalehed, ajakirjad, joonistused jms.

Segaolmejäätmed on kõik see, mis jääb pärast sorteerimist alles ehk mida ei saa ringlusse võtta. Näiteks mähkmed, hügieenisidemed, tampoonid, määrdunud pakendid, kassiliiv, tänavapühkmed, tuhk, katkised mänguasjad, rõivad, jalanõud jne.

Mida inimesed liigiti kogumise juures kõige enam pelgavad?

Kui kodus pole siiani liigiti kogutud, siis liigiti koguma hakates kardetakse, et pole ruumi. Aga ega jäätmete kogus ei muutu, need tuleb lihtsalt eraldi kastidesse panna. See tähendab, et ühe suure segaolmeprügi kasti asemel tuleks leida mitu väiksemat kasti või seda tihedamini välja mahutisse tühjendada.

Enne jäätmete liigiti kogumist peame me tegelema ka sellega, et üldist tarbimist vähendada ja asju võimalikult kaua ringluses hoida. Jäätmete liigiti kogumine on vähim, mida me suure tarbimise juures saame teha, et materjalid uuesti ringlusse suunata. Maavarad saavad ühel hetkel otsa, seega materjalide ringluses hoidmine on mingi hetk meile hädavajalik. Hetkel veel ei saa tarbijad sellest aru.

Meeletu tootmis- ja tarbimisühiskonnana kasutame me üheks aastaks maakeral olevad maavarad ära umbes poole aastaga. Globaalse ületarbimise päev (Earth Overshoot Day) on päev, mil inimesed on ära kasutanud selleks aastaks ette nähtud looduslikud varad ehk tekib ökoloogiline defitsiit. 2019. aastal oli selleks päevaks 29. juuli, aga Eesti oli 2019. aastal kiiremate ressursikulutajate reas 11. kohal, aastanorm oli tarbitud juba 23. märtsiks. 2023. aastal oli Eesti ületarbimise päev 14. märtsil.

Mis mahus on jäätmete sorteerimine kohustuslik, mis mahus vabatahtlik ehk mida peab ja mida võiks?

Liigiti kogumine on kohustuslik kõigile nii kodus, haridusasutuses kui ka töökohas. Seega peavad kõik liigiti koguma, vabatahtlikkust selles osas enam pole.

Korraldatud jäätmeveoga on Tallinnas seotud vanapaber (mahuti kohustus alates viiest korterist; alates 1. juunist peavad alla viie korteriga elamud koguma enda vanapaberi kokku ja andma üle jäätmevedajale näiteks pappkastis või viima jäätmejaama; mahuti kohustust alla viie korteriga elamul pole).

Biojäätmed (mahuti kohustus alates kümnest korterist; alates 1. juunist 2023 on liigiti kogumine kohustuslik igal Tallinna kinnistul ning 1. jaanuarist 2024 kõikjal Eestis ja EUs).

Pakendid ei ole korraldatud jäätmeveoga liidetud. Elanikud peavad ise pakendid liigiti koguma ning kas viima avalikku pakendipunkti või jäätmejaama või tellima teenusepakkujatelt endale pakendimahuti või kogumiskotiteenuse. Pakendite tootjavastutusorganisatsiooni kaudu teenust tellides on pakendimahutite tühjendus ja pakendite äravedu tasuta.

Mahuti tühjendus: vanapaber on tasuta, biojäätmed vähemalt poole soodsamalt kui segaolme, pakendid tasuta, kui tellida äravedu pakendite tootjavastutusorganisatsiooni kaudu. Maksab vaid segaolme, mis muidugi on niigi soodne, aga mida rohkem liigiti koguda, seda vähem jääb jäätmeid segaolmemahutisse ning seda harvem saab seda mahutit tühjendada, samuti võib tellida väiksema mahuti. Ja seda soodsam tuleb arve.

Lisaks peavad elanikud liigiti koguma ohtlikke jäätmeid ja viima näiteks patareid tagasi poodi kogumiskasti või ravimid apteeki. Muud jäätmed jäätmejaama.

Millised on peamised erinevused jäätmete sorteerimisel kodus ja kontoris? Tekkivate jäätmete iseloom on erinev. Jäätmeseaduse järgi on liigiti kogumine kohustuslik kõigile nii kodus, tööl kui ka haridusasutuses. Seega liigiti tuleb igal juhul igal pool koguda, lihtsalt tekkida võivad erinevad jäätmed. Muid erinevusi pole.

Hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms.

Kas prügikast iga kontorilaua all on minevik?
Kas kellelgi on veel prügikast laua all? Kui kunagi tõesti oli igas toas ja lausa iga laua all prügikast, siis viimastel aastatel ei ole ma selliseid kohti kohanudki. Kõige mõistlikum on töökohas tekitada üks kindel koht (kööki, koridori), kus töötajatel on võimalik liigiti panna näiteks vanapaber, pakendid, biojäätmed ja segaolme. Oleneb küll kontori suurusest, kuid prügikastid ei pea olema iga nurga peal. Piisab, kui on tekitatud korralikud liigiti kogumise kohad – töötaja peab veidi jalutama, end liigutama, et jäätmed õigesse kohta ära panna. See on kasulik nii töötajale kui ka keskkonnale.

Kui teha praegused prügi sorteerimise põhimõtted endale selgeks, siis kas mõneks ajaks nendest piisab või on see miski, millel peab pidevalt näppu pulsil hoidma, sest palju võib muutuda?

Peamised jäätmeliigid on ülal välja toodud. Kodude juurest ei kao kuskile vanapaber, biojäätmed, segaolme. Kuigi pakend ei ole korraldatud jäätmeveoga seotud, soovitame elanikel siiski võtta kodu juurde plasti + metallpakendi ja klaaspakendi mahuti. Võimalik, et kunagi on ka pakendimahutid kodude juures kohustuslikud, kuid hetkel regulatsioonid seda takistavad.

Mis aga varsti lisandub: hiljemalt 1. jaanuaril 2025 hakatakse Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, liigiti koguma ka tekstiilijäätmeid. See tähendab rõivaid ja tekstiili, mida ei kõlba enam teisele ringile saata, mis on määrdunud, kopitanud, katki vms. Kui hetkel on lubatud sellised rõivad visata segaolmejäätmete hulka, siis alates 1. jaanuarist 2025 tuleb need eraldi koguda. Kindlasti ei tule eraldi mahutit iga majapidamise juurde, kuid iga omavalitsus korraldab kogumise, et elanikud saaksid oma tekstiilijäätmed kuskile visata: kas need tuleb viia jäätmejaama või pannakse üle linna kogumiskastid, see on iga KOV-i otsustada. Probleem on aga selles, et hetkel puudub nii Eestis kui ka lähiriikides, kogu Euroopas, suuremahuline võimekus tekstiilijäätmeid ümber töödelda. Ehk et kogume küll kokku, aga mis neist edasi saab? Liigiti kogutud jäätmeid ei või ka põletada ega ladestada. See on kõigi riikide eesmärk, luua võimalused, et keegi sooviks tekstiilijäätmete ümbertöötlemise tehase luua.

Allikas: https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120159262/prugi-sorteerimine-on-jaanud-segaseks-siit-leiad-kiired-vastused